Üks mõte viskas peast läbi just, KLOUNID on hirmsad olevused. Miks neid kutsutakse laste sünnipäevadele? Suured karvased mehed sõjamaalingus, lastega mängima. Üldse, paljudel juhtudel on klounid koomiksites pahategelased, osades raamatutes ka. Point on see, et kloun on üks mu hirmudes ning pean neid väga tüütuks ka. Peaaegu sama tüütu kui need pantomiinid (english: mime). Aga samas, ma pean Jokkeri stiilis tegelase ülihuvitavaks. Kogu see geniaalne hullumeelsus, nii ideaalselt kokku sulandunud. See psühhika oleks nii huvitav õppematerjal. Lihtsalt mõtlesin selle peale korraks.
NB! Why so serious?